Vaatamisväärsused

28.04.14

Muinsuskaitse registris on Sindist 64 objekti ning kaks miljööväärtusliku ala. Säilinud on Sindi vabriku asula algusaegseid hooneid (Wöhrmanni pst elamutega, vana tekstiilivabriku hoonestik, tööliste elamud) ning nö esimese vabariigi aegseid ehitisi (raekoda, raudteejaama kompleks, kaubamaja, haigekassa maja, vanadekodu).

PAIS ja HÜDROELEKTRIJAAM

Vabrik ehitas paisutammi juba vabriku asutamise ajal 1833 aastal.
Praegune tamm on arvult kolmasning ehitatud 1977 aastal. Paisu pikkus on 151 m ja kõrgus 4,5 m
1930 aastal kasutusse võetud tammile rajatud hüdroelektrijaam varustas elektriga nii vabrikut kui asulat. Pikad läbirääkimised käisid isegi Pärnu linna energiaga varustamise teemal.

WÖHRMANNI PST, Muuseum ja Kirik
  
Vabriku rajaja J. Ch. Wöhrmann jälgis Sindi asulat planeerides Riias asuvat Wöhrmanni pargi põhimõtteid. Alleede istutamiseks toodi pärnad meritsi Hollandist. Wöhrmanni puiestee ääres asusid mitmes reas oskustööliste ja meistrite elamud, neist 8 on säilinud tänapäevanigi.
Puiestee ühes otsas asub Sindi muuseum. Samas majas asutati 1902. a Eesti esimene Tarvitajate Ühistu. Puudereaga tänaval liikudes on hästi aimatav 20. sajandi alguse miljöö.
Wöhrmanni puistee teises otsas asub riikliku kaitse all olev Kiriku park, kus paikneb Sindi õigeusu kirik, mille ehitust alustati 1895. aastal Moskva kaupmehe Roman Shöni ja Sindi kalevitekstiilivabrikute ühisel kulul ja pühitseti 5. juulil 1899 jumalailmumise auks. Erinevalt teistest Pärnumaa AÕ kirikuhoonetest on kujundamisel kasutatud nn. vene baroki elemente, kusjuures dekoor on rikkalik. Interjööris ikonostaasi raamistus, ilus tisleritöö; seintel ja lagedel maalingud. Hallist kahhelkivist ahjud. Paraku pole kiriku tänane ehituslik seisund kiita.

RAUDTEE KOMPLEKS ja Tarvitajate Ühisuse Kaubamaja (Jaama kohvik)
Tõuke Sindi edasisele kasvule andis Papiniidu-Lelle raudteelõigu valmimine 1928. aastal, mistõttu Sinti rajati raudteejaam.. Sindis on säilinud väga silmapaistev raudteejaama hoonete kompleks (jaamahoone, kolm raudteetööliste elamut, pakihoid ning käimla). Raudtee ühendus Sindiga kestis kuni 1970. aastani
Samas lähedal on miljööväärtuslikuks alaks tunnistatud osa Raudtee tänavast ja Kooli tänava ääres, kus on näha 30ndate aastate stiilis puitelamuid. Raudtee tänava alguses asuvas hoones leiab Jaama kohviku, kus 1936. a avati kahekorruseline kaubamaja.

RAEKODA
Oma valmimise ajal, augustis 1937, oli Sindi aleviametmaja moodsaimaks omavalituse residentsiks kogu Eestis. Maja on kahekordne lakoonilise kujundusega J. Kinnuneni projekti järgi ehitatud funktsionalistlik hoone.
Esindusfunktsiooni rõhutab skandinaavia eeskujudele viitav 20 meetri kõrgusele ulatuv neljatahuline torn. Avamise puhul kinkis riigivanem Konstantin Päts Sindile 1000 krooni kella ostmiseks tornitippu. Kell on siiani paigaldamata, kuid 2011. a algatas linnavalitsus korjanduse kella soetamiseks.

KOOLIMAJA


Hoone ehitati lammutatud kõrtsi asemele ning valmis see 1901. a.
Majas olid algselt nii kool,lasteaed kui ka 1898. a loodud evangeeliumi-luteriusu abikogudus.
Nüüd asub hoones Sindi Gümnaasium ning uues korpuses Sindi Karl Rammi nimeline Muusikakool.

KELLATORN
23.02.1899 koosolekul otsustasid Sindi vabriku omanikud Sindis puuvilla töötlemise tehase asutada. Uuest vabrikust valmis viiekordne raudbetoonist hoone („kellatorn") 1903. a. Majanduskriisi jätkumise tõttu jäi vabrik rajamata. Kellatorn, nagu ka kogu vana vabriku ajaloomälestiseks tunnistatud hoonestik, on kahjuks halvas seisukorras.

Toimetaja: VIKTOR KAARNEEM