Uudised

« Tagasi

Sindi linna tuleohutu 2017. aasta

Eelmine aasta möödus Sindi linnas üsna tuleohutult. 2016. aastal toimus linnas viis tulekahju, mis on tunduvalt vähem kui 2015. aastal. Põlengu tekkepõhjuseks oli hooletus lahtise tulega. Õnneks ei olnud tegemist millegi suuremaga ja keegi ka ei hukkunud selle tagajärjel. Pärnumaal  seevastu hukkus tules kaks inimest.

Ei ole enam ilmselt kellelegi uudiseks, et päästjad käivad rohkem ennetustööd tegemas kui tulekahjusid kustutamas. See on hea, sest näitab inimeste ohuteadlikkuse kasvu ning suhtumise muutumist enda turvalisuse osas.

Eelmisel aastal nõustasid päästjad ja vabatahtlikud päästjad Sindi linnas 76 kodu. Neist üheksa kodu vajasid korduvkülastust, mis tähendab, et need kodud vajasid rohkemat abi kui vaid nõustamist. Üllatav oli see, et 34(!) kodus puudus ikka veel 2009. aastast alates kohustuslik suitsuandur või töökorras suitsuandur. Positiivne oli see, et valdaval enamusel kodudest oli olemas korstnapühkija akt ning ka küttekolded olid korras.

Sellelgi aastal nõustatakse kodusid ja päästjaid on teie uste taha oodata. Kindlasti ei ole vaja nende külastust karta, sest nad tulevad teid siiski aitama. Võite ka ise meid kohale kutsuda. Te ei pea tegema selleks muud, kui helistama päästeala infotelefonil 1524 ning oma soovist või probleemist teada andma.

Seniks aga kuni päästjad ei ole teie juurde juhtunud, mõned mõtted, kuidas saaks oma kodu tuleohutumaks muuta ning olla ka valmis selleks, kui halbade asjaolude kokkusattumisel peaks kodus siiski tuleõnnetus juhtuma.

Kui majapidamises on toasooja saamiseks ahi, kamin või pliit, on mõistlik paigaldada lisaks suitsuandurile ka vingugaasiandur, mis reageerib vingugaasisisaldusele ruumis. Mürgine ving võib tuppa tungida kütteseadme siibri liiga varasel sulgemisel ja suitsuandur sellest märku ei anna. On olemas ka temperatuuriandur, mis on alternatiivne lahendus suitsuandurile.

Temperatuuriandur reageerib ruumis tõusvale temperatuurile ja annab teatud temperatuuri saavutades häiret. Tõsi, seda tüüpi andurit ei ole soovitatav paigaldada päris eluruumidesse. Seda lihtsal põhjusel- tulekahju algstaadiumis on temperatuuri tõus madal ja aeglane, kuid suitsu tekib ohtralt ning sellises olukorras avastab suitsuandur tekkinud põlengu siiski kiiremini. Küll sobib temperatuuriandur garaaži, katlaruumi, sauna eesruumi.

 Kindlasti tuleb ka sellele mõelda, et kui eluruumis siiski tulekahju juhtub, peaksid käepärast olema esmased tulekustutusvahendid – tulekustutustekk ja 6 kg pulberkustuti. Hea ja kindel vahend pliidil süttinud toidu kustutamiseks on rasvakustuti. Tulekustutit valides tuleb teada, milliseid põlenguid ühe või teisega kustutada saab. Kõige levinumad on tulekustutid, millel on peal mitme klassi märgid, näiteks ABC, BC jne. See tähendab, et sama kustutiga võib kustutada erinevaid põlevaid aineid. 

Ära unusta suitsuandurit kord kuus testida! Üksnes siis, kui tulekahju avastatakse võimalikult varases staadiumis, see tähendab, et suitsuandur on sellest märku andnud ning tule kustutamisega alustatakse kiiresti (tulekustutusteki või tulekustutiga), on võimalik ise tulekahju ära kustutada. Sellisel juhul on ka varakahjud pea olematud ja ei seata ohtu kaaselanike elusid.

Me ei väsi kordamast, et kui te olete oma kodu ohutuks muutnud, siis palun vaadake üle ka oma lähedaste ja naabrite kodud. Kas neil on seal ohutu? Kui märkate, et neil on abi vaja, siis aidake neid ise või andke neist teada. Ärge pigistage probleemi ees silmi kinni! Võtke telefon ja helistage kohalikku omavalitsusse, päästeametisse, politseisse. Rohkem teie tegema ei pea, aga võite olla kindlad, et probleemiga hakatakse  tegelema ja lahendus leitakse ühiselt. Kui õnnetus on juba juhtunud, ei ole enam mõistlik hakata rääkima, et riskikäitumist oli juba ammu näha ning kõigile teada. Siis on juba väga hilja.

 

Olge julged ja hoolivad!

Turvalist aastat!

 

Margo Tammepõld

Pärnumaa päästepiirkonna juhataja